Teatavasti on maailmas palju selliseid nägusid, mille kujundamisel loodus ei ole kaua pead murdnud, ei ole tarvitanud mingeid peenemaid tööriistu, nagu viile, väikesi puure ja muud säärast, vaid on löönud lihtsalt laiast laastust: äigas korra kirvega - tuli nina, äigas teise korra - said huuled, suure oherdiga puuris silmad ja midagi hoolikamalt välja voolimata saatis selle maailma, öeldes: "Elab!"
"Surnud hinged" Nikolai Gogol
Ma ei teinud seda postitust seepärast, et mulle hirmsasti pakuks nalja see tädi ülaloleval pildil (ok, pakub küll tegelikult natuke, keda ma petan) ja ka mitte seetõttu et ma ennast nüüd paremini või ilusamana tunneksin. Mulle lihtsalt meeldis see tabavalt öeldud lõik tollest raamatust. KÕIK KIRVENÄOD ÜHINEGEM! PEACE!
Posts
1 comment:
I arrived here just exploring. Congratulations on Your good site and best wishes from Italy
Post a Comment