HOME

Inimene on maailma suurim parasiit...ja mul hakkas lihtsalt paha praegu.




See film on youtube'is ka muidu:
http://www.youtube.com/watch?v=jqxENMKaeCU

Head ööd, tahaks midagi ilusat vahelduseks unes näha, aga jääb vist ära...

Pierre Bourdieu "Meeste domineerimine"

Olen ise nii vaimuvaene, et pean jälle raamatust mingeid lõike siia kirjutama, aga keegi peab seda pimedat maailma ju valgustada ka proovima eksole...

Kui naine osaleb avalikus debatis, peab ta sõna saamiseks ja tähelepanu hoidmiseks pidevalt võitlema, ning kõrvalejätmine, mis neile osaks saab, on seda halastamatum, et seda ei tingi mitte sugugi selgelt väljendatud pahatahtlikkus ning et seda tehakse teadmatuse täieliku süüdimatusega: naisi katkestatakse, nende esitatud heale küsimusele vastuse saamiseks pöördutakse mõne mehe poole(justkui naine ei suudaks sellele vastata). Niisugune olemasolu eitamine sunnib naisi enese maksmapanemiseks kasutama sageli nõrkade relvi, mis stereotüüpe veelgi süvendavad: silmatorkav välimus, mida käsitletakse kui põhjendamatut kapriisi või enese eksponeerimist ning kohe hüsteeriliseks tembeldatakse; võrgutamine, mis seni kuni ta rajaneb teatud domineerimise tunnustamisel, sobib hästi sümboolse domineerimise poolt loodud suhte tugevdamiseks.

Lisaks sellele, et mees ei saa end alandamata sooritada sotsiaalselt madalatena käsitatud ülesandeid(muu hulgas ka sellepärast, et nende sooritmine meeste poolt ongi välistatud), võivad need samad ülesanded muutuda õilsateks ja rasketeks, kui neid sooritavad mehed ning olla tähtsusetud ja märkamatud, lihtsad ja tühised, kui neid sooritavad naised. Seda näitab nais- ja meeskoka, nais- ja meesrätsepa erinevus: piisab sellest, kui mehed asuvad väljaspool erasfääri tegutsema naiselikeks peetud ametites, et nad seeläbi muutuksid õilsamateks ja teisenäolisteks.
Nii nagu ka kõige perfektsem vehklemiskunsti valdamine ei tee mitteaadlikust mõõga-aadlikku, ei tunnustata ka klaviste(teatud naissoost trükitööline), kelle tungimine trükitööstusesse tekitas meeste seas suurt vastupanu, sest seadis kahtluse alla müüdi nende töö kõrgest kvalifikatsioonist.

Vastavalt universaalsele seadusele, mis kehtib lootuste kohandamise puhul võimalustele, püüdluste kohandamise puhul pakutavale, hakkab läbinisti soopõhise maailma pikaajaline ja varjatult puudulik kogemus pärssima kalduvust sooritada tegusid, mida naistelt ei oodata - isegi kui seda neile ei keelata. Nagu näitab selgelt järgmine kirjeldus soovahetusele järgnenud seadumuste muutustest, soodustab see "õpitud abituse" ilmnemist: "Mida rohkem mind naisena koheldi, seda rohkem ma naiseks muutusin. Kohanesin tasapisi. Kui arvati, et ma ei ole võimeline autoga tagurdama või pudeleid avama, tundsingi veidral kombel, et muutusin saamatuks. Kui arvati, et kohver oli minu jaoks liiga raske, siis seletamatul kombel pidasin seda ka ise enda jaoks liiga raskeks." Niisugune võrdlus pakub suurepärase võimaluse tabada seda ümberpööratud või negatiivset Pygmalioni efekti, mis hakkab naiste peal nii varakult ja niivõrd pidevalt toimima, et lõpuks jääb peaaegu täiesti märkamatuks(mõtlen siinkohal nt sellele, kuidas vanemad, õpetajad, kaasõpilased laidavad maha, või pigem ei julgusta tüdrukute õppima asumist teatud erialadele, täpsemalt tehnilistele või täppisteaduste erialadele: "Õpetajad ütlevad alati, et me oleme õrnemad... ja lõpuks me jäämegi neid uskuma", "Pidevalt korratakse meile, et poistel on teadusaladel lihtsam. Siis muidugi..."). Seda loogikat järgides on arusaadav, et niisugune "rüütellik" kaitsmine ise, lisaks sellele, et see võib viia tüdrukute kõrvalejätmiseni või seda õigustada, aitab samuti kaasa naiste eemalehoidmisele kontaktidest kõigi reaalse maailma tahkudega, "mille peale naistel pole soont", kuna need pole naiste jaoks.


Nii et, go fuck yourself ! Okei tegelikult pole tänapäeva mehed selles pasas ise süüdi, enamikku neist ja meist(naised jeeee)on lihtsalt kasvatatud kõike vastandama(mehelikku-naiselikku ; sooja-külma jne).

Domineeriv määratlus põhineb ajaloolistel domineerimissuhetel ja selle aluseks olevatel erinevuse otsingutel, sest mida muud siis mehelikkus on kui mitte teatud mittenaiselikkus?

SHARKWATER

Pean ennast jälle kuskil maha jahutama, kuigi pikk ja külm jalutuskäik koju töötas ka päris hästi, aga veits viha jäi sisse.
Nii, käisin sellist doki vaatamas nagu "Sharkwater" ja läksin selle filmi käigus üliemotsionaalseks, sest see film näitas et "what a sick world we are living in". Üks noor kutt nimega Rob Stewart on väiksest peale haide vastu huvi tundnud, et kas nad ikka on sellised jubedad elukad nagu räägitakse. Ta ise muide ujus haidega vabalt ringi ja tegi neile pai jne. Igaljuhul filmi point oli selles, et kõik inimesed on nii hõivatud selliste nunnude loomade nagu kutsude ja kiisude päästmisega(mida ka muidugi teha tuleb), et polegi märgatud et haide populatsioon 90% vähenenud on. Muide haid tapavad aastas vähem inimesi kui elevandid. Ma mäletan kui mu isa ka mulle kunagi rääkis, et rohkem surfareid on surma saanud delfiini-rünnaku tõttu kui selle tõttu et mõni haipoiss neid baitind oleks. See kõik on tegelikult väga üllatav, arvestades seda kui väga ujuva inimese siluett vees ujuva hülge omaga sarnaneb(kes on üks haide lemmikroogi). Aastas pidavad haid ründama umbes 5 inimest, samal ajal kui elevandid ja tiigrid tapavad umbkaudu 100 inimest.
Samal ajal on haid ise mässiv tapatalgute ohvrid. Aasias on nimelt väga hinnatud värk hai uimest tehtud supp(mis tegelikult on nii maitsetu, et seda peab kanapuljongi või muu taolisega maitsestama) ja seetõttu tapetakse seda 400 miljonit aastat ookeanides elanud kala täie rauaga. Oleks siis et kõik see liha ka kasutust leiab, aga ei, hail lõigatakse/rebitakse lihtsalt uimed küljest ja visatakse ta siis tagasi vette surema. Selle pooleteise tunni jooksul, mis mul tolle filmi vaatamise peale kulus tapeti 15 000 haid...
Ühtegi seadust, mis haisid kaitseks (nagu näiteks vaalade puhul) ka ei ole. Muide seadus vaalade kaitseks võeti ka vastu alles 1986, enne seda peeti neid samuti hulludeks kiskjateks(tuletage kasvõi meelde Moby Dick'i). Ainuke koht kus praegu haipüük keelatud on, on Galapagose saare lähedased veed. Filmis näidati, kuidas sinna kanti ka 30km mingit konksudega püüginööri sisse oli visatud ja kuidas 161 haid, lisaks veel muud kalad ja merikilpkonnad sinna erinevatel sügavustel kinni olid jäänd ja otsa saand. Eriti õõvastav oli koht, kus näidati merikilpkonna tapmist, kuidas tal kilp seljast ära kisuti ja suhu mingi nael taoti ja silmad peast välja torgati(ma ei suutnud seda kohta lõpuni vaadata).
Igatahes iga asi on siin maailmas põhjusega ja kui mingi liik lõplikult ära hävitada, mõjutab see tervet ökosüsteemi. Midagi ookeanis muutes, muutub midagi ka maismaal.
Üks keskkonna aktivist Paul Watson(kes haide ja vaalade kaitseks päris ekstreemseid meetodeid kasutab; rammib oma laevaga illegaalseid kalapüügi paate jne) ütles seal filmis inimese kohta väga hästi, täpne sõnastus pole meeles, aga see oli umbes midagi sellist : "Inimene arvab et ta on tohutult arenenud ja see annab talle õiguse jumalat mängida ja otsustada, kes sureb ja kes mitte, aga tegelikult pole ta midagi muud kui natuke ära tõusnud ja ülbeks läinud inimahv."
Vot nii!
Keda rohkem huvitab, siis http://www.defenders.org/