Thursday, December 22, 2011

Uninägu2

Mu seekordsest unenäost jäi mulle meelde vähese hambumusega Toe Tagi Genka, mu endine klassiõde, kes mu ratastega koti ära varastas ja sellega paanikat külvas, sest mu kooliasjad jäid ka sinna kotti. Veel oli seal mingi tü**pea, kes mind läbi unenäo pidevalt ähvardamas käis ja lauatäis kummeli seemneid või õisi, mida ma laualt maha pühkisin. Norm.

Tuesday, December 20, 2011

Uninägu


Olin just magama jäämas, kui mulle tuli meelde tükike mu eelmise õhtu unenäost:

Pidin sõitma lennukiga reisile, Hawaile. Mu õde oli ka ja keegi veel.
Jõudsime hotelli kohale ja kõik oli vägev ja läksime kohe randa.
Mina tahtsin hirmsasti ujuma minna, aga teised veel ei viitsinud.
Läksin üksinda, vesi oli nii sinine ja soe ja lained olid mõnusad.
Varsti kõndisime juba hotelli juurde tagasi, sest alles esimene päev.
Ja siis tuli mingi hotellitöötaja ütlema, et me oleme täiesti vales kohas.
Et meie puhkusereis pidi ju olema Egiptusesse, et me ilmselt läksime vale lennuki peale.
Jaaa kuiii pettund ma olin selle Egiptuse pärast, sest kammooon, ma olin ju Hawail. Aga samas olin jube õnnelik ka, et targasti tegin ja üksi ujumas ära käisin.
See oligi lugu sellest, kuidas ma oma unenäos ühe päeva sain Hawail veeta. Lalalaaa



PS! Ma vist hakkangi siia edaspidi ainult oma unenägusid kirjutama. Kes lugema satub, võib psühhoanalüüsi teha. Peace!

Saturday, February 26, 2011

ebareality

Kell tiksub kohe 4 öösel ja ma olen ikka veel üleval, sest olen kerges sõltuvuses Võsareporteri pärlite vaatamisest. Näiteks selles videos (http://www.reporter.ee/2010/08/03/vosareporteri-jatkulood-vosa-tabas-prillimae-elukunstniku-poe-taga-topless-paevitamas/) nähtav huvitav naispersoon, paneb tahes-tahtmata endalt küsima, et "kas sellised inimesed on tõesti olemas?" või "kas ma tõesti jagan selle tädiga ühist koduplaneeti?"
Jah, väga põnev ja meeliülendav on Võsareporteri kangelaste ja kangelannade rõõmudele ja muredele kaasa elada:D

Monday, February 7, 2011


Täna bussipeatuses bussi oodates oleksin äärepealt enesevalitsuse kaotanud, sest mingi päikseprillidega töllmokk jõllitas mind ja naeratas kuidagi nilbelt. Hakkasin talle just ütlema, et ta oma pilgu-kiimluse lõpetaks, kui buss tuli ja tema bussipeale koperdamise viisist ja kepist, millega ta teed kobas, sain aru et ta on hoopis pime...feil.