Kuidas ma lõunaks retuuse keetsin...

Viimase 2 nädala jooksul on väga palju actionit olnud. Üks nädal olin rohkem igal pool mujal kui kodus, aga vähemalt oli elu huvitav. Siinkohal peaksin kirja panema oma lemmiktsitaadi, sest just nõnda ma tegingi(väljaarvatud see et inimesed polnud in a field)...
take wrong turns . talk to strangers . open unmarked doors . and if you see a group of people in a field, go find out what they are doing . do things without always knowing how they’ll turn out . you’re curious and smart and bored, and all you see is the choice between working hard and slacking off . there are so many adventures that you miss because you’re waiting to think of a plan . to find them, look for tiny interesting choices . and remember that you are always making up the future as you go...

Nii, aga nüüd asja juurde. Olen juba ammu igatsenud elektrisiniseid retuuse, aga pole suurt midagi selle nimel ette võtnud. Viimase tõuke sain ilmselt üleeile, kui Sukiga järjekordset "Sex and the city" maratoni tegime ja Carrie'l taolised fantastilised asjad jalas olid.



Leidsin juhuslikult Samaaria poest sellised 10 kroonised jubedused...


Ostsin kuskilt kodutarvete poest puuvillase riide värvimiseks mõeldud riidevärvi(13.50 EEK). Pildil olev protseduur on retuuside keetmine, mis on vajalik selleks et värv kinnistuks.


Ja lõpuks sain valmis sellise asjaga. Tegelt olen veits pettund, lootsin et jääb tumedam ja intensiivsem see värv, aga kui mingid kõrgemad tokid all, siis ei tundugi nagu "vanaema kartulipõllul".


Ma lihtsalt väga loodan, et ma ei pea oma homset, 19.ndat sünnipäeva selliste peopesadega mööda saatma. Hetkel(paari tunni möödudes) on peopesad pidanud seebi üleolekut tunnistama ja värv on veidi heledamaks kulunud. Tahaks loota, et see värv retukatel ka sama hästi peal püsib kui mu kätel...