GRRRR...

See blogi pidamine on muutumas teatud sorti halvaks harjumuseks, sest millegipärast kipun ma oma negatiivseid emotsioone siin rohkem välja elama kui positiivsed. Praegune sissekanne on ka tingitud sellest, et mingi tühine kellegi poolt möödaminnes puistatud ütlus hakkas tagant järgi kriipima ja ei lasknud rahulikult magama jääda. Seega pean ennast jälle siin tühjaks kirjutama, kuigi ma ei taha mingi friik olla, kes ennast ainult arvuti taga julgeb välja elada. Paraku on aga nii, et head vastuväited tulevad alles hiljem pähe. Igatahes, türa küll ma ei räägi enam kellegile sellest kui mul midagi hästi läheb, sest alati leidub mingeid idikaid, kes arvavad et saavutused on liiga kergelt kätte tulnud, samas kui ise sittagi saavutatud pole. Nii, kõik, head ööd.

Rääkisin just ühe vana tuttavaga ja pidin kahjuks taaskord veenduma selles, mida alljärgneval pildil väga lihtsalt ja ilustamata kujutatud on...




Ma ei oska öelda, kes see andekas inimene on, kes selle taiesega hakkama sai, sest varastasin selle kunagi kellegi orkuti kaustast, aga ilmselt oli selle inimese nimi Marju.

JUHHUU!!!

Ma poleks osanud arvata, et ma oma üle-eelmises sissekandes tehtud lubadust nii ruttu murda saan. :D Igaljuhul olen õnnelik praegu ja õhtul peab tähistama. Tegelikult pole eriti isu selle halva asja järgi, aga järgnevalt valik patuseid pilte, sest suitsuga piltides lihtsalt on midagi seffi ja mässajalikku, jee.
















































Öök, okei tegelt ma sain nendest piltidest suitsumürgituse vist praegu...

Ma siin tahtmatult kisun jälle võib-olla natuke feministlikuks, aga ma sattusin just ühte artiklit lugema ja see mis ma lugesin oli lihtsalt nii õige.


LOE KA!
http://www.lass24.ee/w/2009/05/09/tibid-ja-kuidas-nendega-ollakse/

Võõrutusravi porgandite abil!

Nägin unes, et keegi pakkus mulle cancer-stick'i, aga ma ütlesin et ei tee ühtegi suitsu enne kui teada saan, et kuskil koolis kindlalt sees olen.

odkpsäÖLGJÖSAÄÖ

Ma ei saa aru kes ma olen ja mis ma tahan ja mu süda on sellest ülemõtlemisest juba paha ja und ka pole ja mul pole aimugi mis ma oma eluga teen, sest need mõtted mida eluga võiks teha vahetuvad iga päev. Halleluuja, ma ei oska enam midagi öelda. Head ööd!

Ei ma ei saa veel oma sissekannet lõpetada, sest ma just nägin oma tulevikku : ma olen kibestunud vanamutt ja mul on kass ja ma töötan kuskil Rahvusraamatukogu arhiivis ja mul on kapitäis maani seelikuid ja ma meenutan oma elu tipphetki, mil ma 12.sajandist pärit pastlaid sain välja kaevata.

APPIII MUL LÄKS SÜDA JÄLLE PAHAKS.
MUL ON VIST PAANIKAHOOG!
TULGE SIIS KÕIK LAUPÄEVAL LÕPETAMISELE JA TOOGE MULLE LILLI, MIS JÄRGMISEKS PÄEVAKS ÄRA NÄRTSIVAD!



NÜÜD HAKKAS MUL PEA KA RINGI KÄIMA....ööök

Oeh, ma olen jälle täitsa wide awake, sest plaan enne magamist midagi kerget ja uinutavat lugeda kukkus täielikult läbi. Võib-olla on asi minus, aga kui öökapiraamat sisaldab selliseid lauseid nagu:

"Siingi on tegemist keerulise situatsiooniga, mis vastab kahele vasturääkivale duaalsuse vormile ning lõpeb kompromissiga, milleni jõutakse läbi teisese opositsiooni objekti mõttelise telje ja seda kujutava pildi telje vahel.",


siis on sellest natuke keeruline ennast läbi närida. Ma lähen aga närvi kui ma ühte lauset 10 korda lugema pean ja sellepärast ma olengi jälle unetu.
OEH!