Kas minu memuaaride algus?

Olen juba pikemat aega mõelnud, et peaksin ikkagi regulaarselt oma mõtteid kirja panema, et mitte lasta sellel jumalast antud sõnaseadmisoskusel raisku minna. Kohe, praegusel hetkel mul midagi olulist öelda pole. Toksin niisama näppe soojaks ja mõtet liikuma. Ilmselgelt keegi veel mu tekste peale mu enda samuti ei loe, aga vahel on lihtsalt tarvis oma mõttekäigud, mis uinumist segavad, kuskile kirja panna. Või siis lihtsalt trükkimise pärast trükkida, et teatud kohustuste (mille muidugi ise endale rõõmuga võtnud olen) eest põgeneda. Toks-toks-toks. Saigi algus tehtud...